Antistaatilised põhimõtted
Peamised staatilist elektrit tekitavad tegurid (objekti omadused, pinna seisukord, laadimisajalugu, kontaktpind ja rõhk, eralduskiirus jne) tuleks võimaluse korral kõrvaldada; Laadimisjärjestuses kokkupuutuvate objektide asukohad peaksid olema võimalikult lähedased; kontaktpind ja rõhk objektide vahel peaksid olema väikesed, temperatuur madal, kontaktide arv vähe, eralduskiirus aeglane ja kontakti olek ei tohiks drastiliselt muutuda. Pulbrid, vedelikud ja gaasid tekitavad transportimise ajal hõõrdumise tõttu staatilist elektrit. Seetõttu tuleks võtta meetmeid, nagu voolukiiruse piiramine, torude käänakute vähendamine, läbimõõdu suurendamine ja vibratsiooni vältimine.
Lisaks kiiruse, rõhu, hõõrdumise ja kontaktisageduse vähendamisele, sobivate materjalide ja kujundite valikule ning juhtivuse suurendamisele saab staatilise elektri vältimiseks võtta ka järgmisi meetmeid: ① Maandus. ② Kattuvus (või sild). ③ Varjestus. ④ Isolaatorite puhul, millest on peaaegu võimatu staatilist elektrit lekkida, kasutage juhtivuse suurendamiseks ja staatilise elektri lekkimise hõlbustamiseks antistaatilisi aineid. ⑤ Kasutage pihustamist, kastmist või muid meetodeid keskkonna niiskuse suurendamiseks ja staatilise elektri tekke vähendamiseks. ⑥ Kasutage staatilise elektri neutraliseerimiseks staatilisi eemaldajaid.